Hooly brändi asutaja on terviseteaduse magistrikraadi ja pikajalise pere- ning kooliõe ning õpetaja kogemusega Reelika Veelma.

Tema kokkupuude tervishoiu sektoriga sai alguse üsna varakult.

Reelika oli lapsena palju haige. Teda väntsutati pikka aega arstide ja haigla vahet teadmata mis tal viga on, kuni 12-aastaselt pandi talle viimaks diagnoos – toksoplasmoos. Haigus sai õnneks ravi, kuid tänu sagedastele haiglakülastustele tundis ta end arstide seltskonnas juba üsna mugavalt. Lapsena mängis ta tihti mängu, kus ise arstina oma mänguloomi süstis.

Reelika teismeeas oli aga ka tema emal terviseprobleeme ja pikalt ei leitud sobivat rohtu. Tihedast kokkupuutest haiglate ja arstidega ning soovist ema terveks ravida hakkas terendama mõte tervishoiusüsteemi astumisest.

Gümnaasiumis sai selgeks, et edasi on soov õppida ämmaemandaks, kuid kuna sel aastal vastuvõttu ei toimunud sai teiseks valikuks üldõe eriala. Nii lõpetas Reelika Tallinna Meditsiinikoolis üldõe eriala.

Õeharidus käes, töötas Reelika aastaid pereõena ja erivajadustega laste koolis kooliõena, mis muuhulgas andis väärtuslikke teadmisi toitumise eripäradest. Näiteks gluteeni ja eepilepsia vahelisest seosest ning ksülitooli kasulikkusest. Peereõe karjääri käigus täiendas ta ennast ka Annely Sootsi Toitumisteraapia koolitusel ning hakkas ka enda toitumist rohkem jälgima.

Kuna kooliõendusega kaasnev tekitas palju ebakindlust, siis enese teadmata oli ta jõudnud läbipõlemiseni. Nüüd tundis Reelika vajadust muutuse järele ja 2017.aastal läks ta Tartu Ülikooli pedagoogika magistrit omandama ning samal ajal alustas uues ametis inimeseõpetuse õpetajana. Esimest kooliaastat alustas ka tema poeg. Varsti oli vaja paralleelselt nii pedagoogika kui ka terviseteaduse magistrit teha.

Oli hetki, mil Reelika kodust Tamsalust Tartusse kooli sõites kartis, et ei jõua kohale. Ta oli sageli sunnitud tegema peatuse ja magama kuskil teeveeres autos. Just nendel hetkedel hakkas idanema mõte mingist tootest, mis aitaks sellises olukorras organismi toetada. Midagi sellist, mis ei tooks kaasa sarnast energialangust nagu kohvi puhul. Midagi ergutavat, aga mitte liiga suhkrurikast.

Nii sündis idee erinevate toimetega suhkruvabadest kommidest, mida ka lapsed saavad süüa.

Teine valik magistriõpingutest sai lõpetatud ja Reelika jätkas tööd õpetaja ja kooliõena.Ta katsetas enda huviks aeg-ajalt mõnede suhkruvabade toitude retseptidega ja unistas enda asja tegemisest. Samal ajal õpetas õpetajatöö talle kannatlikkust, enesekindlust, esinemisjulgust ja laiendas silmaringi – kõik suurepärased omadused, mis annavad aluse ettevõtjaks olemisele.

Esimese suurema sammu oma ettevõtlusunistuse suunas astus ta siis, kui saatis oma idee Adapterile. Adapter on Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustik, mis aitab ettevõtjal saada kiiresti ühendust võrgustikku kuuluvate teadusasutustega, et leida endale koostööpartner.

Sealt sai Reelika koostööpartneri, kes pidi looma retseptid tema tulevaste toodete jaoks. Retseptid valmisidki, aga kahjuks selgus, et masstoodangu puhul need ei toimi.

See oli muidugi suur pettumus ning Reelika sai aru, et kui tahab päriselt head tulemust, peab hakkama ise omal käel katsetama. Ning umbes sel hetkel saabus ka COVID, mis elu veelgi rohkem sassi paiskas ja viimsegi motivatsiooniraasu viis.

Keerulisel ajal oli Reelika suurimaks toetajaks tema 13-aastane poeg, kes oli veendunud, et ema saab ise edukalt retseptide loomisega hakkama. Ja muidugi elukaaslane, kes ehitas naise heaks lausa spetsiaalse tootmisruumi. Just mees ja poeg on alati esimesed testkliendid.

Läbi korduvate katsetuste, ebaõnnestumiste ja uuesti proovimiste jõudis Reelika lõpuks toodete loomiseni, mida meie e-poes tänasel päeval näete.

Igast kogemusest tuleb võtta parimat. Kuigi kogu see kadalipp on läinud maksma üle 20 000 euro isiklikku raha, andis see hindamatu kogemuse nullist ise enda toodete loomisel. Ning Adapteri kaudu saadud partner andis Reelikale ideid koostisosadeks, mille peale ta ehk muidu poleks tulnud.